Soe ja sündmusterikas suvi on möödas! Sügis hiilib ligi ja nii mõnigi mõtleb tegemistest, millega sisustada aega kuni järgmise pikema puhkuseni. Lisaks igapäevakohustustele nagu töö, kool ja pere tuleks aega võtta ka iseendale ja oma loovuse arendamisele. Loovus on lahutamatu osa igast inimesest ja see väljendub ka kõige argisemates tegemistes. Kuid neil, kes tahaksid oma loovusega süsteemsemalt tegeleda ja seda just näidendite kirjutamise kaudu, tasuks kindlasti kaaluda kandideerimist Drakadeemia baaskursusele.

Miks tasub Drakadeemiasse kandideerida?
- Õpe toimub sõbralikus grupis, mis on piisavalt väike, et iga osaleja saaks küllaldaselt individuaalset tähelepanu. Samas on see piisavalt suur, et esindatud oleks väga erinevate kogemuste ja mõttemaailmadega osalejad. Ja need erinevused ei lahuta, sest kõiki osalejaid siduvaks lüliks on soov kirjutada suurepäraseid näidendeid.
- Kui sa oled kunagi käinud teatris ja lahkunud saalist salamisi soovides, et ka sina võiksid kunagi olla osa millegi sellise loomisest, siis Drakadeemias suurenevad sinu võimalused selle soovi täitumiseks hüppeliselt.
- Õpe toimub nädalavahetuseti, mis võimaldab osaleda ka neil, kel nädala sees muud tegemised on.
- Baaskursusel kasutatakse väga erinevaid õppevorme: loeng, seminar, iseseisvad tööd, kohtumised teatripraktikutega, teatrikülastused. Ja kevadel toimub õppereis Berliini, kus tutvutakse kõige kuumemate Kesk-Euroopa lavastuste ja teatritekstidega!

Drakadeemikute meenutusi kandideerimisprotsessi kohta:

Ma ausalt öeldes ei arvanud, et mind vastu võetakse. Mõtlesin, et kindlasti leidub minust palju pühendunumaid inimesi ja neid, kes on kirjanduse ja kirjutamisega kasvõi oma eriala poolest rohkem seotud kui üks programmeerija. Samas ei olnud ju midagi kaotada. Niisiis saatsin avalduse ja olingi teinud kõik endast oleneva, et sisse saada. Saanud kutse grupivestlusele ehk teise vooru, olin ma rõõmsalt üllatunud, kuid jätkuvalt kindel, et ega mind päriselt sinna ei võeta. Eksperimendi mõttes siiski otsustasin anda endast parima. Minuga samasse gruppi sattus paar tõeliselt säravat tegelast, kellega sain ootamatult sina-peale ja pärast individuaalset kohtumist Siretiga teadsin, et pean sisse saama. Isegi, kui ma see kord sisse ei saa, siis vähemalt järgmine aasta tahan ma sellest üks osake olla. Ja lõppude lõpuks saingi ma kohe esimese korraga sisse! (Janika Liiv)

Drakadeemia on õpetanud mind mitte iial alla andma. Kui esimene vasikas läheb aia taha, siis teine läheb juba lauda taha ja kolmas tuleb täitsa ligi, neljas koguni tuppa. Areng on põhiline! (Kusjuures, ma sain alles teisel kandideerimiskorral sisse.)
Baaskursuse käigus viidi mind kokku professionaalsete teatriinimestega, kellega muidu vist ei kohtukski (Anu Lamp! Indrek Sammul! Ene-Liis Semper!). Veel on Drakadeemia andnud mulle hulga huvitavaid kaaslasi, kellega oma kirge jagada. Meil on nii hea klapp, et pärast tunni lõppu ei taha keegi ära minna – ainult arutaks maailmast ja kirjutamisest ja igasugustest muudest asjadest.
Kokkuvõtteks – Drakadeemia on teinud mind targemaks nii peast kui hingest. (Mari-Liis Mägi)

Kui sinulgi on soov kandideerida, aga kahtled veel, siis võta meiega ühendust. Sinu küsimustele võib vastata kursuse juhendaja Siret Paju (siret[at]drakadeemia.ee) või mõni Drakadeemia baaskursuse läbinud osaleja (info[at]drakadeemia.ee).

Pakume ka võimalust läbida sobivustest – kas sina sobiksid Drakadeemia osalejaks? (vt allolev postitus)

TEE TEST JA SAA TEADA, KAS SINUST VÕIKS SAADA DRAKADEEMIK!

Hetkel on käimas kaks näidendivõistlust:

Jaan Poska 90. surma-aastapäevale pühendatud näidendikonkurss
Konkursile oodatakse riigimees Jaan Poska elu ja tegevust käsitlevaid näidendeid. Näidendikonkursi eesmärk on meenutada ja tutvustada riigimees Jaan Poska elu ja tegevust. Võistlusele on oodatud algupärased näidendid, mis räägivad Eesti Vabariigi ühe looja, Tartu rahu sõlmija, kunagise Tallinna linnapea ja kaheksa lapse isa Jaan Poska elust. Näidend peab olema seotud Jaan Poska elu ja tegevusega, soovitatavalt ka tema kodumajaga (praeguse aadressiga Poska tn 8). Näidendikonkurss on pühendatud 90 aasta möödumisele riigimees Jaan Poska surmast.

Võistlustööd tuleb esitada 1. oktoobriks, võitjad avalikustatakse 15. novembril. Konkursile esitatud näidendeid hindab Tallinna Linnavalitsuse korraldusega moodustatav komisjon. Konkursi auhinnafond on 35 000 krooni. Peaauhinnaks on kavandatud 20 000 krooni, teisele kohale 10 000 krooni ning kolmandale kohale 5000 krooni.

Lisainfo: http://www.tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=7180

Laste- ja noortenäidendite võistlus

Žürii ootab näitekirjanikelt, dramaturgidelt, kirjanikelt, teatripraktikutelt ja harrastajatelt algupäraseid ning kaasaegseid lastele ja noortele mõeldud tekste väikelavadele ja väiketruppidele kõikvõimalikes draamažanrites ja teatrilaadides, välja arvatud jõulunäidendid ja muinasjuttude dramatiseeringud. Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni, lisaks jõuab üks võidutöödest 2011. aastal Ugala lavale. Võistluse koostööpartneriteks on ka VAT Teater ja Võru Linnateater.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2010. aastal ning need tuleb saata aadressil: Eesti Teatri Agentuur PK 409 Tallinn 10504. Näidendivõistluse statuut näeb ette, et:

-       Võistlusele on oodatud ühevaatuselised algupärased laste- või noortenäidendid.

-       Võistlustööd palutakse esitada viies eksemplaris masina- või arvutikirjas ning ka failina CD-l.

-       Näidendid tuleb varustada märgusõnaga ning lisada suletud ümbrik autori nime ja kontaktandmetega.

-       Võistlustöid ei tohi võistluse korraldajate loata avaldada ega lavastada enne 1. septembrit 2011. aastal.

-       Võistlustöid ei tagastata.

-       Žürii kuulutab võidunäidendid välja 15. novembril 2010. aastal.

Lisainfo: http://www.teater.ee/autorile/naidendivoistlused/laste_ja_noortenaidendite_voistlus

Nüüd kõik kirjutama! Suvi on selleks suurepärane aeg!



• 
• 
• 
• 

19. juunil toimus Viljandi Kultuuriakadeemia mustas saalis lavastuse “Mina ja minu elu…” esietendus.

“Ma ärkan hommikul ülesse kell 5:37. Silmad on unest paistes, aga ma pean üles ärkama ja muna keetma. 4,6 minuti muna. Ainult see sobib härrale… Sel ajal kui muna keeb, katan laua ja teen kohvi. Lahustuvat. See on lahjem ja ka odavam. Ise ma joon piima. Koguaeg. Õigemini siis kui on, sest ma joon palju… See pidev kodus istumine on mind lihtsalt jooma ajanud. Heal juhul on see piim, halvemal vesi…aga peaasi, et on mida juua…”

Lavastaja: Otto Kosk
Dramaturg: Liis Lukk (Drakadeemia)
Näitlejad: Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Rait Õunapuu
Dekoraator-butafoor: Katrin Nigumann
Multimeedia: Laura Romanova

Fotode autor: Merli Antsmaa

Tänasest kuni 19. augustini on võimalik kandideerida sügisel alustavale näidendite kirjutamise baaskursusele. Vt lisa pealkirja „Kandideerimine“ alt.

Lavastus valmis Drakadeemia ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite koostööna

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Drakadeemia erialakursuse osalejad alustasid veebruaris koostööd Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunsti osakonna tudengitega. Drakadeemikute roll seisnes selles, et nemad kirjutasid lavastuste tekstid ja olid lavastusdramaturgid.

Nüüdseks on etendused valmis ja neid näidatakse mitmetes Eesti paikades. Allpool leiate kõikide lavastuste kirjeldused ja etenduste toimumiskohad ning –ajad. Kõiki etendusi on võimalik ühes paketis näha kahel korral Tallinnas – festivali TREFF raames 7. juunil ja festivalil Patarei Kultuuritolm 13. juunil. Lisaks toimuvad etendused Viljandis ja Tartus.

Tulge meid vaatama!

MPTT – MIDA POLNUDKI TARVIS TÕESTADA

Kas kõikvõimalike eneseabiõpikute järgi elades on võimalik üldse edukaks saada? Kas edukas olemine on seesama, mis edukas näimine? MPTT jälgib üht meest gümnaasiumi- ja tööintervjuul, kahel tema elu perioodil, ning püüab vastata küsimusele, kuidas naiselikus näivustemängus üleüldse meheks jääda.

Teksti autor on Kaur Riismaa, lavastajad Adeele Sepp ja Marika Palm. Mängivad Jaanus Tepomees, Maaja Hallik ja Imre Õunapuu.

ETENDUSED:
28. ja 29. mail Viljandis Lennukitehases (Hariduse 12a) kell 21.00
7. juunil Tallinnas von Krahli teatris (Rataskaevu 10) kell 20.00 (Festivali Tallinn Treff raames)
13. juunil Tallinnas Patarei vanglas kl 13.30 (Kalaranna 2) (Festivali Patarei Kultuuritolm raames)

NARKISSOS

“Narkissos oli mees nagu iga teinegi. Võib-olla oleks tema armastusest võinud sündida midagi palju ilusamat kui tühipaljas lill.”

Noorte Teatritehase üheteistkümnes uuslavastus jutustab loo ühe mehe valikutest. Kas võtta oma elu rännuteele kaasa kannel või kohver? Mis on aga kohvris peidus? Mis juhtub kui kohvri sisu avalikuks teha?

Lavastuses põimuvad kokku kaks reaalsust: tänapäeva maailm ja August Gailiti Toomas Nipernaadi fiktsionaalne maailm. Neid kahte seob Antiik-Kreeka Narkissose müüt. Paradoks on vältimatu: see, mis tundub pärismaailmana ei pruugi olla reaalsus.

See on lugu armastusest ideaalse elu ja ideaalse ilu vastu.

Lavastaja: Vallo Kirs
Dramaturg: Kerli Adov
Näitlejad: Kristian Põldma/Vallo Kirs, Adeele Sepp, Saara Kadak

ETENDUSED:
22. mail kell 19:00 Ugala Spordisaalis
24. mail/31.mail/1. juunil kell 19:00 Genialistide klubis (Pilet 50/35.-)
7. Juunil Tallinnas TREFF Festivali raames Von Krahlis
13. juunil kl 19:30 Tallinnas Patarei Kultuuritolm raames Patarei Merekindluses (Kalaranna 2a)

Lisainformatsioon: www.teatritehas.ee/narkissos.html

LASANJERAKETT

Mihkel on veetnud viimased aastad kloostris iseennast otsides. Riho on samal ajal hoolitsenud ema eest, kelle ravimatu haigus on jõudnud lõppfaasi. Riho kutsub venna ema viimasteks päevadeks koju. Me teame, mis on hea! Armasta oma elu, armasta oma perekonda, elu on ilus.
Lavastaja: Siim Maaten
Dramaturg: Jaan Aps
Kunstnik: Kaido Torn
Valgustaja: Taavi Toom
Multimeedik: Stella Roonurm
Mängivad: Artur Linnus, Hendrik Vissel ja Katrin Kalma
Kultuurikorraldaja: Jaanika Aasa
Laulud: Jaanus Tepomees

ETENDUSED:
3. juunil kell 20:00, Viljandi Kultuuriakadeemia black box, Viljandis.
7. juunil kell 17:00 Von Krahli teatri proovisaal, Rataskaevu 10, Tallinnas.
13. juunil kell 16:00 Patarei merekindlus, Kalaranna 2a, Tallinnas.

MINA JA MINU ELU…

“Ma ärkan hommikul ülesse kell 5:37. Silmad on unest paistes, aga ma pean üles ärkama ja muna keetma. 4,6 minuti muna. Ainult see sobib härrale… Sel ajal kui muna keeb, katan laua ja teen kohvi. Lahustuvat. See on lahjem ja ka odavam. Ise ma joon piima. Koguaeg. Õigemini siis kui on, sest ma joon palju… See pidev kodus istumine on mind lihtsalt jooma ajanud. Heal juhul on see piim, halvemal vesi…aga peaasi, et on mida juua…”

Lavastaja: Otto Kosk
Dramaturg: Liis Lukk
Näitlejad: Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Rait Õunapuu
Dekoraator-butafoor: Katrin Nigumann
Multimeedia: Laura Romanova

Etendus: 19.06 kl 19.00 Viljandi Kultuuriakadeemia mustas saalis (Posti 1, Viljandi)

Möödunud nädalal käisid Drakadeemia osalejad Berliinis eesmärgiga tutvuda sealse teatripildiga. Me külastasime Theatertreffeni festivali – sh etendusi ja Stückemarkti, kus esitleti ahjusooje saksakeelseid näidendeid. Lisaks festivalil nähtule külastasime ka muid Berliini teatrite etendusi.

Eredaid elamusi saime kõigest kogetust, igast etendusest omamoodi. Kunstilise geniaalsuse mõttes jäid meie jaoks särama eelkõige „Die Stunde da wir nichts voneinander wussten“ (lav. Victor Bodó), „Trust“ (lav. Falk Richter ja Anouk van Dijk) ja „Hamlet“ (lav. Thomas Ostermeier). Nende puhul paelus eelkõige see, kuidas oli kasutatud lavalisi väljendusvahendeid – tekst, liikumine, lavakujundus heli, valgus, projektsioon – ning kui imeliselt neid omavahel suhestusid. Samuti olid lavastuste kontseptsioonid värsked, raputavad ja kõnekad kaasaegsetel teemadel.

Meie grupi siseselt tekitasid kõige ägedamaid vaidlusi kaks lavastust. Esimene nendest oli „Ich schau dir in die Augen gesellschaftlicher Verblendugszusammenhang“ (lav. René Pollesch). See oli monolavastus Volksbühne suurel laval. Energia, millega Fabian Hinrichs hoidis publiku tähelepanu pea kaks tundi järjest, oli uskumatu. Ta liugles sujuvalt kõrgfilosoofiliste mõttekäikude ja väga lihtsa meelelahutuse vahel, selle tulemus oli dünaamiline ja haarav. Mõnede vaatajate jaoks jäi aga arusaamatuks lavakujunduse ülisuured elemendid, mille puhul oli keeruline mõista nende tähendust näitleja esitatava sisuga. Samuti oli lavastaja kasutanud võtet, kus tekst ja näitleja žest ei kõnelenud alati sama keelt, otseses vastuolus polnud need samuti mitte. Publik aga reageeris nendele tähenduslõhedele sageli üsna aktiivselt, millest me järeldasime, et tõenäoliselt on tegu kultuuriliselt spetsiifiliste märkidega, millest meil oligi keeruline aru saada, kuna me pole põhjalikult tuttavad Saksamaal toimuvate olude ja ühiskondlike diskussioonidega.

Teine diskussioone ärgitav lavastus oli „Riesenbutzbach. Eine Dauerkolonie“ (lav. Christopf Marthaler) oli mitmete meie osalejate arvates kõige igavam lavastus maailmas. Jah, esmakordselt Marthaleri loominguga kokkupuutuvatele vaatajatele ei saa seda arvamust vast pahaks panna… Lavastaja töö on filigraanne ja ääretult täpne. Laval ei toimu enamasti suuri ega raputavaid sündmusi, ometi kui süveneda, jooksevad lavastustes väga tugevad sisulised liinid. Antud lavastuses oli suur rõhk sotsiaalkriitikalisel vaatepunktil majandussurutise tulemusena kannatanud inimestest, nendest ’kasututest’, kellel on töö kaotatuna ühiskonnas raske hakkama saada. (Selle kohta on ka huvitav arvustus Theatertreffeni blogis.)

Drakadeemikute jaoks oli väga põnev Stückemarktil toimunu. Avamisel toimus diskussioon teemal „Import – eksport“. Kõnelejateks oli rahvusvaheliselt tuntud Saksa näitekirjanik Roland Schimmelpfennig, Berliinis töötav Gruusia näitekirjanik Nino Haratischwili ja Theatertreffeni festivali juhtkonnast Yvonne Büdenhölzer. Räägiti kriteeriumitest ja aspektidest, mis panevad teatud kultuuriruumis kirjutatud tekstid tööle hoopiski erinevates kultuurides. Samuti kõneldi pikalt näidendite levikust. Tuli välja, et isegi saksakeelsed näidendid ei levi, vaid ka neid tuleb tõlkida inglise keelde. Tõlkimise teema on muidugi ka oluline Eesti näitekirjanikele. On ju praeguseks tõlgitud paar käputäit tekste, paraku aga tõeliselt kõrgetasemelises inglise keeles on nendest vaid üksikud. See pani drakadeemikutel mõtted liikuma tõlkimise ja selle olulisuse suhtes.

Stückemarktil loetud tekste oli võimalik ka lugeda ja meie grupis leidsid positiivset vastukaja järgmiste autorite tekstid: Ekat Cordes „Ewig gärt“, Peca Stefan „Drachtseilakrobaten“ ja Julian van Daal „Alles Ausschalten“.
Kel võimalust ja piisavat saksa keele oskust, soovitame neid tekste lugeda!

Berliini teatrikülastuste põhjal järeldasime, et Saksamaal kõneleb teater jõuliselt ühiskondlikel teemadel ja käsitlusi ning viise selle tegemiseks on lõputult. Sotsiaalne ja dokumentaalne teater kõneleb vaatajaga läbi siiruse, filosoofia, groteski ja kaasahaarava mängu. Klassikud on olulised, aga nad läbivad tiheda tänapäeva filtri, jättes alles suured ja olulised teemad, mida peegeldatakse 21. sajandi inimesele kõneldes temale omast keelt. Vorm on kaduv, sisu jääv. Lavastaja kontseptsioon on alati tugev, kuid selle edukas ellutoomine saab õnnestuda ainult läbi tugeva grupitöö, võimsate ja dünaamiliste kunstiliste lahenduste, mis on kõik omavahel tihedalt läbi põimunud.

Drakadeemikute arenguteel näitekirjanikuna oli see reis äärmiselt oluline. Kõikide silmaring avardus teatris toimuva võimalikkuse ja haaravate teemade kohta. Inspiratsioon, mis väljendus kõigi olemuses reisi lõpus, oli ilmselge ja imeline. Nüüd tuleb kõik veel korralikult läbi mõtestada ja seejärel jätkub teekond Eesti näitekirjanduse rikastamisel.

Siit leiate infot Drakadeemia ja sellega seotud inimeste kohta. Lugemiseks on üleval ka osalejate teksti- ja stiilinäiteid. Need, kes on rohkem huvitatud ise näidendi kirjutamisest, leiavad enda jaoks ehk kasulikke nõuandeid.

Kui peaks tekkima küsimusi, millele kodulehelt vastust ei leia, võtke meiega kindlasti ühendust!