Ingel

Marina astus imeliselt sooja sügisõhtusse. Märkamatult oli väljas pimedaks läinud, öösinisesse taevasse oli tõusnud täiskuu, sirasid üksikud tähed. Esimesed kollased lehed sahisesid ta jalge all. Marinal oli kuidagi väga kerge ja hea olla. Teda oli märgatud ja meeles peetud. Teda, väikest inimest, lihtsat koristajat. Lühike jalutuskäik bussipeatusesse, veidike ootamist, siis paarkümmend minutit sõitu, veel pisut […]