Aeg on füüsikaline suurus, aga ka ühiskondlik kokkulepe. Igal kultuuril on oma ajataju. Igal indiviidil oma arusaam ajast. Ent milline on näitekirjaniku aeg?

Klassikaline näidend nõudis ajaühtsust – hetke siin ja praegu, mida saaks täpselt samamoodi laval esitada. See on aga vaid üks paljudest võimalustest. Näidend võib rääkida mitmest sajandist või ühest sekundist. Näidendis võib aeg liikuda tagurpidi või olla lõhutud pisikesteks fragmentideks ja paralleelseteks ajaliinideks.

Aeg saab näidendis kujundada tegelasi ja lugu. Olulisteks märksõnadeks on: mälu, ajalugu vs. elulugu, minevik vs. tulevik, põlvkondlikkus, aja kogemine. Aeg võib väljenduda ka dialoogis, pausides, teksti rütmis. See võib olla võimas töövahend, kuid sellega võib ka kergesti libastuda.

Kursusel vaadeldakse aega nii tehnilisest kui olemuslikust küljest. Osalejad teevad mitmeid katsetusi, mille abil uurida ajaga mängimise võimalusi ning tuvastada võimalikke karisid. Koos analüüsitakse nii eesti kui ka välismaiste autorite näidendeid ja antakse tagasisidet teineteise tekstidele. Kursus on intensiivne ja mänguline. Just nagu aeg ise.

Kursusega „Fookus: aeg” jätkab Mihkel Seeder varasema näidendite kirjutamise kogemusega autoritele mõeldud kursuste sarja. Eelmised kursused on olnud „Alternatiivse näidendi kirjutamine”, „Fookus: dialoog”, „Fookus: atmosfäär”).