Kirjutamisnädala esimene ülesanne oli kirjutada põhjendus väitele “Üks sõna ütleb rohkem kui tuhat pilti” või põhjendus, miks see väide paika ei pea. Valisime meile saadetud tekstidest välja kolm, mida ka teiega jagame.
***
Autor: Auli Auväärt
ma ei tea
kus on tüvi
kas ja kus on
prefiksid ja sufiksid
kui näen sinu võõras-
tuttavates silmades
hangulimärke
ma ei tea
kas ja milliseid
vormeleid ette või taha
korea keeles
tuleb lisada
ning kas ladina tähestikus
on õigem kirjutada
salanghae või
saranghae
ma ei tea
kus algan mina
kus lõpped sina
sellel kehade
ja kultuuride kohtingul
seepärast rikun emakeele(päeval)
õigekirjareegleid
ja mõtlen ühe sõnana
‘maarmastansind’
Üks sõna ütleb rohkem kui tuhat pilti
Autor: Liisi Iling
Palun tee mulle tuhat pilti
Palun pildista värsket õhku
Too mulle õhk pildiraamis
Või lennuta sõnana raamatusse
Palun tee mulle tuhat pilti
Palun pildista tõelist armastust
Too mulle armastus pildiraamis
Või lennuta sõnana raamatusse
Palun tee mulle tuhat pilti
Palun pildista igavest lootust
Too mulle lootus pildiraamis
Või lennuta sõnana raamatusse
Palun tee mulle tuhat pilti
Palun pildista jumalate heldust
Too mulle heldus pildiraamis
Või lennuta sõnana raamatusse
Ühe sõna tuhat pilti
Autor: Birgit Itse
Üks.
Sõna.
Pilt.
Juba kolm pilti. Vähemalt. Sinu peas. Sinu silme ees.
Perekond.
Sõber.
Lapsepõlv.
Pildid muudkui tulevad.
Me mõtleme piltides. Iga sõna sisaldab endas pilti, mis sünnib lugeja (või kuulaja) peas. Autoril või esitajal on oma pilt.
Hämmastav, kuidas üks ja sama sõna tekitab nõnda palju assotsiatsioone. Kõik taandub sellele, kuidas sõnu kasutame, mõistame, tajume, neist aru saame.
Kultuuriruum, kus oleme kasvanud.
Teadmised, mida elu jooksul kogenud.
Kogemused, mis meid on rikastanud.
Maraton.
Tuhanded osalejad. Igaühel oma pilt.
