Õhtulaul lahuskonnast

Üksindusahelais lahuskond sõidab õhtuti / kaunilt valgustatud prahti täis bulvareil / voolujoonelistes liisitud plekkmasinais /

Lootusvaatlused

Eile murul / üks naine end paljastas / üks mees hakkas kohe õiendama / vaata teised saavad üleni riietes ujuda / aga sina siin istud paljalt päikse käes // mis sa õiendad / mul on oma mees kaasas //

Mõeldes mõeldamatust

Ometi ei saa öelda, et poeesia mulle ei istu / või et ma ei armasta luuletusi. / Armastan küll. / Aga kaugelt eemalt.

Numbreid ei loeta

Tule minuga. / Läheme koos. / Jäta teistele sõna. / Seal on trepp, mis viib üles. / Ootab meid. //