14. aprillil algab kursus “Huumor ja kirjutamine”, mida juhendavad Mihkel Seeder ja Sven-Sander Paas. See saab olema ülevaatlik kursus, kus käsitletakse alateemadena näiteks keelehuumorit, situatsioonihuumorit, ühiskondlikku huumorit ja muudki.
Sven-Sander:
“Töötame selle kallal, mis võiks olla naljakas ja naljakam. Mitte sellega, mis pole naljakas, sest see jääb tee peale nagunii. Drakadeemia kirjutamisharjutuste lembus tuleb siinkohal suureks kasuks, sest jahime kvantiteeti, millest välja töödelda kvaliteet. Ühest naljast pahatihti ei piisa. (Rahvas tahab veel ja veel. Ise hakkad ka tahtma. Hirmus.)”
Mihkel:
“Huumorikursus või mitte – loovkirjutamine on äärmiselt tõsine töö. Ja Drakadeemia on üldse karm, spartalik organisatsioon, kus naerab vaid see osaleja, kes oma loo päriselt valmis kirjutas. Olen ise üdini praktika-usku. Kui ma juhendaks seda kursust üksi, siis teeksimegi ühe kirjutamisharjutuse teise otsa, stopper uugaks ja pastakas põleks. Sven-Sander tegi mulle aga selgeks, et huumori puhul on mõtestamistöö siiski hädavajalik, sest nali vajab õiget temperatuuri ja täpset ajastust. Niisiis lähtume sel kursusel süsteemist, et reedesed kohtumised laovad teoreetilise aluse laupäevasteks kirjutamislaagriteks. Ja sel korral tohib naerda ka juba enne lõppu.”
Selleks, et kursuse huvilistele juba väikestviisi aimu anda, mis kursusel toimuma hakkab, palusime juhendajatelt mõningaid harjutusi ja materjale, mida igaüks juba ka iseseisvalt katsetada ja uurida saaks.
Harjutus: Naljatoodang
Iga kümnes nali õnnestub – kui sul on tugev naljasoon. Tavaliselt läheb vaja rohkem katseid. Nalja tuleb vahel tõepoolest lihtsalt toota. Kolm ülesannet selle arendamiseks:
- kirjuta 7 lauset, mida esimesel kohtingul ei tasu öelda;
- kirjuta 13 fraasi, mida politseinik ei tohiks ülekuulamisel öelda;
- kirjuta 21 asja, mida ei tasu öelda, kui oled esimesel kohtingul politseinikuga.
Harjutus: Piirangud
Piirangud on loovkirjutamise juures inspireerivad.
Kirjuta dialoog kahe tegelase vahel. Üks tegelane räägib normaalselt, teise tegelase kõne on piiratud kahe hüüatusega: “Oh ei!” ja “Super!”.
Variatsioonid: mõtle välja erinevaid olukordi, kus sellist dünaamikat rakendada.
Näiteks:
- Matusebüroos, kus B töötab ja kuhu A tuleb oma sugulase ärasaatmist korraldama.
- A on kutsunud kiirabi, B on kiirabiarst.
- A on teismeline, kes tahab midagi piinlikku oma vanemale (B) üles tunnistada.
Harjutus: Värske vaatepunkt
Huumori puhul vastandid mitte ei tõmbu, vaid ajavad naerma. Kirjuta monoloog, kus jutustaja kirjeldab mingit erilist või murrangulist sündmust (autoõnnetust, teletorni piiramist vmt) nii, nagu oleks see midagi täiesti tavalist, igapäevast või kogunisti igavat. Alusta monoloogi sõnadega: “No mis selles siis nii erilist on…”.
Kui hoog juba sees, võid proovida ka vastandit – kirjuta monoloog, kus jutustaja kirjeldab ennastunustava entusiasmi ja imetlusega midagi väga tavalist (leiab postkastist reklaamlehed, vaatab kolleege kohvinurgas, näeb vanurit teed ületamas vmt). Alusta monoloogi sõnadega: “Sa ei kujuta ette, mis juhtus…”.
Vaatamissoovitus: Loeng füüsilisest ja visuaalsest huumorist
Kuidas teha nalja? Rowan Atkinson annab põhjaliku ülevaate – seda just visuaalse ja füüsilise huumori valdkonnas.
Video leiad siit.
Lugemissoovitus: Patrik Ouředník “Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu”
(tšehhi keelest tõlkinud Küllike Tohver)
Raamatu teemaks on Euroopa 20. sajandil. Ehk siis huumori totaalne vastand. Kuid Ouředníkul õnnestub leida materjalile täiesti vastandlik vorm. Ta räägib keerukast ja kannatusi täis ajast kiirelt, möödaminnes ja justkui alati millelegi ebaolulisele keskendudes – näiteks sellele, miks sinepigaasi nii nimetati (vs mida sellega Esimeses Maailmasõjas korda saadeti). Ja niimoodi muheledes suudab autor libiseda vaid mõnekümne leheküljega läbi tervest sajandist. Lõpetuseks oled sa lugejana ühtaegu targem ja rõõmsam.
Loe ka intervjuud kursuse juhendajatega!
